Hambavalu
Hambavalule võib leida ajutist leevendust valuvaigistitest nagu ibuprofeen ja paratsetamool. Vältige valuvaigisti panemist igemele ja hamba liigset ärritamist. Jälgige kindlasti, et te ei ületaks ravimi päevast soovitavat annust, mis on märgitud ravimi pakendil või infolehes.
Kindlasti ei tohi teha sooja kompressi, sest selle tulemusena võib põletik muutuda ulatuslikumaks. Trauma korral võite tursetel hoida jahedat. Külmakompresside tegemisel on mõistlik kasutada kompressi ja naha vahel rätikut, et vältida näonaha külmakahjustusi. Leevendust võib tuua ka jahedate mittealkohoolsete jookide tarbimine.
Samuti võib abi olla, kui sätite magamise ajaks peaaluse kõrgemaks – kõrgem peaalune vähendab põletikulise vedeliku kogunemist pea piirkonda ja turse tekkimist.
Murdunud hamba, proteeside või breketite korral võiks murdunud tükid säilitada ja hambaarsti juurde kaasa võtta.
Hambapasta valik ja hammaste harjamise tehnika
Et hambad terved püsiksid on kõige olulisem hambaid õigesti hooldada.
Kirjeldame siin erinevate protseduuride järgseid sümptomeid ning anname nõu koduseks hammaste hoolduseks. Peame oluliseks rõhutada, et suuhügieeni mõju suuõõne haigustele, sealhulgas ka hambakaariese ja kroonilise igemepõletiku kulule on kõige olulisem. Loodame, et järgnevad soovitused aitavad teil koos oma hambaarstiga jõuda parima soovitud ravitulemuseni.
1. Hammaste harjamise tehnika
Korraliku suuhügieeni saavutamiseks on vaja omandada kindlad harjumused: 2x päevas hammaste harjamine, regulaarne hambaniidi/hambatiku/hambavaheharja kasutamine.
Hambaid pestakse hommikul ja õhtul, kusjuures õhtust pesemist ei tohi kunagi ära unustada.
Hea hambahari on pehmete harjaste ja lühikese peaga. Kõva hambahari vigastab igemeid ja hambaid.
Eriti kiiresti kuluvad juba paljastunud hambakaelad. Hammaste kaeladele liigse surve avaldamise vältimiseks hoia hambaharja sõrmede vahel nagu pliiatsit. Lühikese peaga harjaga mahub hambaid puhastama ka kitsamatest kohtadest.
Hari tuleks suunata poolviltu igemevakku, et puhastataks nii hambaid kui igemeid. Kõige tähtsam on puhtaks harjata igemeserv.
Harjamist võiks alustada purihammaste keelepoolsest küljest. Kui alustada kergemini ligipääsetavatest kohtadest, võib tagahammaste puhastamine sootuks ununeda. Hoolikas harjamine kestab vähemalt 2-3 minutit, mis on pikk aeg. Harjata tuleks ka keelt. Hambapastat pannakse harjale väikese sõrme küüne suurune kogus.
Hambaharjaga ei ole võimalik puhastada hammaste kontaktpindasid ja igemeserva kahe hamba vahelt. Sealt puhastamiseks peab kasutama sobivat abivahendit, kas hambaniiti, hambatikku või hambavaheharja.
2. Hambavahede puhastamine
Kuna hambahari ei ulatu puhastama hambapinda kahe hamba vahelt, tuleb sealt hambakatu eemaldamiseks kasutada abivahendit, kas hambaniiti, hambatikku või spetsiaalset hambavaheharja.
Igemeveritsus on hambakatu pisikute põhjustatud igemepõletiku tunnus. Kui hambavahesid pole varem ülalnimetatud abivahenditega puhastatud, võivad igemed nende kasutusele võtmise esimestel päevadel veritseda. Igemepõletik paraneb suuhügieeni paranedes.
Tõhusaim vahend hammaste kontaktpinna ja igemevao puhastamiseks on vahatatud lintjas hambaniit
Kui niidiga sõrm on viidud suhu ning pingul niit lühikeste edasi-tagasi liigutustega hammaste vahele, puhastatakse kummagi hamba pind kuni igemevao põhjani kolme-nelja hõõruva üles-alla liigutusega. Puhastust on võimalik tõhustada hoides niiti hamba ümber nurga all nii, et see haaraks hambakaela võimalikult suurelt pinnalt. Suurematest hambavahedest on tõhusaim katueemaldaja väikest pudeliharja meenutav hambavahehari või spetsiaalne kolmnurkse läbilõikega pehmest puust hambatikk. Süljes niisutatud tikku hõõrutakse igas hambavahes 4-6 korda.
Kuidas vältida hirmu hambaravi ees?
Paljud inimesed muutuvad enne hambaarsti juurde minekut ärevaks, kuid on ka neid, kes selle hirmuga ise hakkama ei saa. Hirmu põhjuseks võivad olla varasemad ebameeldivad kogemused, lapsepõlvest kaasa saadud hirmud vms. Hirm võib kasvada isegi nii suureks, et võib kaasneda südame puperdamine, iiveldus, nõrkustunne, minestamisele eelnev tunne. Patsient ise on neist sümptomitest veelgi enam häiritud ja enesetunne võib veelgi halveneda.
Mida saate ise ette võtta?
Hambaarstile tasub kindlasti probleemist rääkida, sest uskuge, oleme varemgi kokku puutunud selliste hirmudega ja oskame delikaatselt leida lahendusi. Esimesel visiidil ei pruugigi jõuda hamba ravimiseni, vaid lihtsalt vestlete arstiga. Ta selgitab teile rahulikult ja arusaadavalt, millistest vahenditest võiks hirmu vastu võitlemisel abi olla.Vahel suhtlemisest piisabki, et tekiks usalduslik suhe arsti ja patsiendi vahel ning tänu selle kaob ka hirm. Kui see ei aita, siis tutvustame järgnevaid võimalusi.
Sõprade tugi
Mõni patsient suudab end kokku võtta ja tunneb end kindlamalt, kui hambaraviprotseduuri juures saab viibida mõni lähedane inimene (nt hea sõber või pereliige). Kui arvate, et sellest võib abi olla, ärge kartke seda oma hambaarstilt küsida. Jagatud mure on ju pool muret.
Veenisisene rahustav süst
Sobib ka lastele. Veeni süstitakse rahustit, mille tulemusel enamik (ca 99%) patsiente tunneb sügavat lõdvestumist ning rahulolu. Kuna tänapäeval kasutatakse väga peeni ja häid süstlanõelu, ei tunne patsient süsti ajal peaaegu mingit valu. Veenisisene süst on üldjuhul patsiendile täiesti kahjutu, kuid ei sobi siiski mõnede meditsiiniliste seisundite korral – näiteks kopsuhaigused, mõned südamehäire liigid, tüsedus ja anoreksia.
Söödav rahusti
Suu kaudu manustatavad rahustid (tabletid või siirupid) on meditsiinis, sh hambaravis kasutusel juba pikka aega.
– käsimüügiravimid
Sobivad ka lastele. Võtta sisse palderjanitablett 30–40 minutit enne raviprotseduuri algust või teelusikatäis rahustavat mikstuuri taimsetest komponentidest (meliss, palderjan, naistepuna, humal, viirpuu, leeder). Seda on soovitav võtta ravile eelneva päeva õhtul ja ravipäeva hommikul. Kasutada võib ka taimsete komponentidega drazeesid, mis sisaldavad palderjanijuure, kannatuslille ja humalakäbide kuivekstrakti.
– diazepamitabletid
Sobivad ka lastele. Antud ravimit manustatakse kas ühekordselt 1 tund enne raviseanssi või 1 tablett eelneval õhtul, teine ravipäeva hommikul ja kolmas 1 tund enne raviseanssi. Tabletti ei soovitata anda patsiendile ooteruumis, kus võib ravimi toimeaega oodates veelgi rohkem närveerima hakata.
Inhaleeritav rahusti
(naerugaas+hapnik) n.n kerge narkoos, mida kasutatakse hambaravis paljudes riikides ja mis leiab järjest laiemat kasutust ka Eestis. Selle meetodi puhul tekib lihastes kerge “lõtvus”, samas säilivad refleksid, patsient ei jää magama, vaid on rahunenud ja tundub kergelt unine. Patsient hoiab ise suud lahti ja vastab küsimustele. Protseduur ei kujuta tervisele ohtu, mistõttu on kasutatav ka väikelaste ja puuetega laste ravis. Narkoosi manustab selleks väljaõppe saanud arst.
Üldanesteesia
See on äärmuslik vahend rahustunud oleku saavutamiseks, kuna selle protseduuri tagajärjel kaotab patsient teadvuse. Kuigi see võib tunduda patsiendile kõige mugavam, kasutatakse seda alles siis, kui muud rahustavad meetodid ei aita. Üldanesteesia korral tuleb teada väga täpselt patsiendi üldist meditsiinilist tausta, seetõttu kasutatakse üldanesteesiat äärmiselt harva ja ka sel juhul teeb seda spetsiaalse väljaõppe saanud anestesioloog.
Kuigi üldanesteesia korral ei mäleta patsient hirmutavast situatsioonist midagi, on sellest vähe abi hambaravihirmust üle saamiseks – iga visiidi ajal “magamapanek” võib hirmu hoopis süvendada. Ka on üldanesteesiast ärkamine palju pikaajalisem ning ebameeldivam kui ükski teine rahustamisviis.
Hüpnoos
Sellisel juhul eelneb ja järgneb hambaravivisiidile üks või enam hüpnoteraapilist seanssi. Kuigi see on üldjuhul efektiivne meetod, tuleb siiski meeles pidada, et hüpnoos mõjub erinevatele inimestele eri tugevusega
Psühhoteraapia
Psühhoterapeut (psühhiaater või psühholoog) püüab jõuda foobia tekke põhjusteni (näiteks lapsepõlves tekkinud hirmud vm) ning seejärel viia patsienti järk-järgult oma hirmuga “vastamisi”. Näiteks võib koostöös hambaravitooli lähedal istuva psühhoterapeudiga alustada lihtsate ja vähem hirmutavate hambaraviprotseduuridega (nt hammaste poleerimine) ning liikuda siis samm-sammult keerulisemate poole.
Kuidas vältida hirmu hambaravi ees?
Paljud inimesed muutuvad enne hambaarsti juurde minekut ärevaks, kuid on ka neid, kes selle hirmuga ise hakkama ei saa. Hirmu põhjuseks võivad olla varasemad ebameeldivad kogemused, lapsepõlvest kaasa saadud hirmud vms. Hirm võib kasvada isegi nii suureks, et võib kaasneda südame puperdamine, iiveldus, nõrkustunne, minestamisele eelnev tunne. Patsient ise on neist sümptomitest veelgi enam häiritud ja enesetunne võib veelgi halveneda.
Mida saate ise ette võtta?
Hambaarstile tasub kindlasti probleemist rääkida, sest uskuge, oleme varemgi kokku puutunud selliste hirmudega ja oskame delikaatselt leida lahendusi. Esimesel visiidil ei pruugigi jõuda hamba ravimiseni, vaid lihtsalt vestlete arstiga. Ta selgitab teile rahulikult ja arusaadavalt, millistest vahenditest võiks hirmu vastu võitlemisel abi olla.Vahel suhtlemisest piisabki, et tekiks usalduslik suhe arsti ja patsiendi vahel ning tänu selle kaob ka hirm. Kui see ei aita, siis tutvustame järgnevaid võimalusi.
Sõprade tugi
Mõni patsient suudab end kokku võtta ja tunneb end kindlamalt, kui hambaraviprotseduuri juures saab viibida mõni lähedane inimene (nt hea sõber või pereliige). Kui arvate, et sellest võib abi olla, ärge kartke seda oma hambaarstilt küsida. Jagatud mure on ju pool muret.
Veenisisene rahustav süst
Sobib ka lastele. Veeni süstitakse rahustit, mille tulemusel enamik (ca 99%) patsiente tunneb sügavat lõdvestumist ning rahulolu. Kuna tänapäeval kasutatakse väga peeni ja häid süstlanõelu, ei tunne patsient süsti ajal peaaegu mingit valu. Veenisisene süst on üldjuhul patsiendile täiesti kahjutu, kuid ei sobi siiski mõnede meditsiiniliste seisundite korral – näiteks kopsuhaigused, mõned südamehäire liigid, tüsedus ja anoreksia.
Söödav rahusti
Suu kaudu manustatavad rahustid (tabletid või siirupid) on meditsiinis, sh hambaravis kasutusel juba pikka aega.
– käsimüügiravimid
Sobivad ka lastele. Võtta sisse palderjanitablett 30–40 minutit enne raviprotseduuri algust või teelusikatäis rahustavat mikstuuri taimsetest komponentidest (meliss, palderjan, naistepuna, humal, viirpuu, leeder). Seda on soovitav võtta ravile eelneva päeva õhtul ja ravipäeva hommikul. Kasutada võib ka taimsete komponentidega drazeesid, mis sisaldavad palderjanijuure, kannatuslille ja humalakäbide kuivekstrakti.
– diazepamitabletid
Sobivad ka lastele. Antud ravimit manustatakse kas ühekordselt 1 tund enne raviseanssi või 1 tablett eelneval õhtul, teine ravipäeva hommikul ja kolmas 1 tund enne raviseanssi. Tabletti ei soovitata anda patsiendile ooteruumis, kus võib ravimi toimeaega oodates veelgi rohkem närveerima hakata.
Inhaleeritav rahusti
(naerugaas+hapnik) n.n kerge narkoos, mida kasutatakse hambaravis paljudes riikides ja mis leiab järjest laiemat kasutust ka Eestis. Selle meetodi puhul tekib lihastes kerge “lõtvus”, samas säilivad refleksid, patsient ei jää magama, vaid on rahunenud ja tundub kergelt unine. Patsient hoiab ise suud lahti ja vastab küsimustele. Protseduur ei kujuta tervisele ohtu, mistõttu on kasutatav ka väikelaste ja puuetega laste ravis. Narkoosi manustab selleks väljaõppe saanud arst.
Üldanesteesia
See on äärmuslik vahend rahustunud oleku saavutamiseks, kuna selle protseduuri tagajärjel kaotab patsient teadvuse. Kuigi see võib tunduda patsiendile kõige mugavam, kasutatakse seda alles siis, kui muud rahustavad meetodid ei aita. Üldanesteesia korral tuleb teada väga täpselt patsiendi üldist meditsiinilist tausta, seetõttu kasutatakse üldanesteesiat äärmiselt harva ja ka sel juhul teeb seda spetsiaalse väljaõppe saanud anestesioloog.
Kuigi üldanesteesia korral ei mäleta patsient hirmutavast situatsioonist midagi, on sellest vähe abi hambaravihirmust üle saamiseks – iga visiidi ajal “magamapanek” võib hirmu hoopis süvendada. Ka on üldanesteesiast ärkamine palju pikaajalisem ning ebameeldivam kui ükski teine rahustamisviis.
Hüpnoos
Sellisel juhul eelneb ja järgneb hambaravivisiidile üks või enam hüpnoteraapilist seanssi. Kuigi see on üldjuhul efektiivne meetod, tuleb siiski meeles pidada, et hüpnoos mõjub erinevatele inimestele eri tugevusega
Psühhoteraapia
Psühhoterapeut (psühhiaater või psühholoog) püüab jõuda foobia tekke põhjusteni (näiteks lapsepõlves tekkinud hirmud vm) ning seejärel viia patsienti järk-järgult oma hirmuga “vastamisi”. Näiteks võib koostöös hambaravitooli lähedal istuva psühhoterapeudiga alustada lihtsate ja vähem hirmutavate hambaraviprotseduuridega (nt hammaste poleerimine) ning liikuda siis samm-sammult keerulisemate poole.
Pärast juureravi:
-
Hambakudede põletik võib põhjustada ebamugavat ja hella tunnet hambas mitme päeva kuni mitme kuu jooksul pärast juureravi, mistõttu võib tarvitada apteegi käsimüügist saadavaid lihtsamaid valuvaigisteid.
-
Teid kutsutakse kindlasti umbes 1 aasta pärast kontrollvisiidile, mida ei tohiks omavoliliselt ära jätta ka siis, kui tundub, et hammas on täielikult paranenud. Kontrollvisiidil tehakse röntgenpilt ning kui uusi põletikunähte pole, tehakse uus kontrollvisiit 3 aasta möödudes.
-
Kindlasti tuleks edaspidi kinni pidada eeskujulikust suuhügieenist ning vältida ravitud hambaga kõvade toitude närimist.
Juureravi on edukas 95% juhtudest, vahel harva tekib vajadus juureravi kordamiseks. Sellest annab märku uuesti tekkiv valu mälumisel.
Pärast igemeravi
-
Igemed ja hambakaelad võivad olla tundlikud, tuleks vältida liiga kuumi/külme sööke, jooke.
-
Oluline on igapäevane kodune suuhügieen – puhastada hambavahesid hambavaheharja või hambaniidiga
-
Haava tuleks loputada kahe nädala jooksul kloorheksidiinilahusega kaks korda päevas ja soovitavalt pool tundi pärast hammaste pesu. Lahus võib tekitada hammastele pigmentti, kuid see ei ole püsiv ning seda on ravi järgselt lihtne eemaldada.
-
Tuleb jälgida täpselt arsti ettekirjutusi ja soovitusi nii pealemääritavate kui suukaudu manustatavate ravimite puhul.
Pärast lõikust või hamba eemaldamist
-
Kui tuimestus möödub, võib esineda haava valulikkust ning ebamugavustunnet. Selline valulikkus võib püsida veel mitmeid päevi pärast lõikust. Valu leevendamiseks kasuta apteegis ilma retseptita väljastatavaid valuvaigisteid. Tõhusad on ibuprofeeni sisaldavad valuvaigistid või mitmekomponendilised valuvaigistid.
-
Turse tekke vältimiseks jahuta haava piirkonda. Selleks aseta jääkott (suuväliselt) lõikushaava piirkonda. Turse võib esimesel 2-3 päeva jooksul suureneda, seejärel hakkab alanema.
-
Mitte mingil juhul ära aseta haavale kompresse (kummeli-, viinakompress jne.)
-
Esimesed tunnid peale protseduuri võid kogeda kerget nõrkustunnet. Paari päeva jooksul ei ole soovitav tegeleda füüsilist pingutust nõudvate ettevõtmistega.
-
Vahel võib tekkida verejooks mitme tunni möödudes peale hamba eemaldamist, seda võib soodustada ka aspiriin, sellisel juhul tuleks kodus keerata marlitampoon ja asetada see haavale ning suruda hambad kokku. Kui veritsus kestab kauem kui paar tundi, siis tuleks sellest kohe oma arsti teavitada.
-
Kui haavale on asetatud spetsiaalne haavakate, ei tohi süüa umbes kahe tunni vältel. Ka hiljem on soovitav süüa pehmemaid toiduaineid kuni haavakatte eemaldamiseni. Hammaste harjamisel püüa haavakatet mitte vigastada ning ära kasuta lõikuse järgselt elektrilist hambaharja.Vältida tuleks kogu päeva kuumade jookide joomist.
-
Järgi täpselt arsti ettekirjutusi ning tarvita skeemi kohaselt ravi toetavaid medikamente.
Pärast suust eemaldatava proteesi paigaldamist
-
Proteesi kandmine võib esialgu olla ebamugav. Ole kannatlik ning püüa proteesi hoolimata ebamugavustundest kanda, sellega on võimalik harjuda! Esimesed kaks nädalat proteesi valmimise järgselt on kõige raskemad ning suu peab uue olukorraga harjuma. Selle aja jooksul eemalda protees vaid selle puhastamseks ning kanna proteesi ka öösiti. Hiljem tuleb see ööseks siiski kindlasti eemaldada.
-
Kui protees ei ole suus, tuleb see paigaldada niiskesse veeklaasi või niiske salvrätiku sisse pakituna spetsiaalsesse karpi. Vastasel korral proteesimaterjal kuivab ning muutub hapraks. Samuti võib protees kootuda ning tunduda ebatäpsena.
-
Proteesi tuleb kaks korda päevas hoolikalt puhastada. Proteese tuleb pesta voolava vee all ja kasutada proteeside puhastamiseks mõeldud vahendeid (vees lahustuvad tabletid), mis aitavad proteese desinfitseerida. Samuti võib vajadusel kasutada spetsiaalset pehmet harja. Hambapastaga ei ole soovitav proteese puhastada, sest pasta on liialt abrasiivne ja võib proteesi pinda kahjustada. Eriti hoolikalt tuleb puhastada tugihoideklambrite piirkonda. Proteesihooldustooteid saab osta apteegist.
Pärast täidise paigaldamist
Pärast täidise paigaldamist võivad esineda järgnevad sümptomid.
-
Võib esineda mõnda aega kestev ebamugavus või tundlikkus (eriti külmadele jookidele), mis on normaalne. Tundlikkus kestab enamasti paarist päevast paari nädalani. Kui aga tundlikkus suureneb või tekib tundlikkus ka kuuma toidu suhtes, tuleks hambaarstiga konsulteerida, kuna tegu võib olla hambanärvi kahjustusega või ärritusega.
-
Hammustamisel võib esineda valulikkust. Sel juhul on tõenäoliselt tegemist ebatasase või liiga kõrge täidisega, mida hambaarst saab lihvida ning ebamugavustunne kaob.
-
Hambatäidis võib olla kare või jääb niit hambavahet puhastades kinni ja hargneb, juhi sellele arsti tähelepanu ja palu täidist viimistleda. Sellised viimistlemata piirkonnad koguvad kergesti hambakattu ja võivad põhjustada hambatäidise kõrvale uusi hambaauke.
Suuloputusvedelikud
Suuloputusvedelik ei asenda hammaste mehaanilist harjamist.
Suuloputusvedelikud on mõeldud toiduosakeste eemaldamiseks hammastelt ning eelkõige suuhügieeni takistavate aparaatide (n. breketite) pinnalt. Suuloputusvedelikud on vaid abivahendid ja ei asenda hammaste mehaanilist harjamist. Neis ei sisaldu ühtegi ainet sellises kontsentratsioonis, mis suu mikroflooras midagi oluliselt muudaks.
Erandiks on raviotstarbelised suuloputusvedelikud, milles sisalduvad toimeained vähendava bakterite hulka suus, soovitatakse igemehaiguste ja parodontiidi korral. Peab aga teadma, et need iseenesest igemehaigusi ei ravi, vaid on mõeldud igemeravi toetama.